Oma töös puutun igapäevaselt kokku paljude erinevate organisatsioonidega ning usun siiralt, et coaching aitab lahendada kolme suurt juhtimisväljakutset:

  1. Liigne sõltuvus juhist, juht ise on pudelikael. Mida rohkem sa inimesi aitad (nõu annad, ülesandeid jagad), seda rohkem nad abi vajavad.
  2. Inimesed on väsinud ja ülekoormatud, fookus pole paigas või see muutub pidevalt, palju koosolekuid ja keeristormi.
  3. Tööl puudub tähenduslikkus, inimesed ei ole motiveeritud ja ei pühendu.

Coaching aitab inimesel endal leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Minu enda jaoks coach-ina on kõige olulisem see, et coachingu puhul vastutab tulemuste eest inimene ise. Kui annad inimesele nõu, on vastutus tulemuste eest osaliselt jagatud.

Coaching'u harjumus. Äripäeva E-pood

Stanierit on nimetatud top mõtteliidriks coachingus ja “Coachingu harjumus” on üks enim-müüdud coachingu raamatuid sel sajandil. Selleraamatu eesmärk ei ole teha sind coach-iks. Eesmärk on, et sa oleksid parem juht, st liider, kes on rohkem coach-i moodi. See tähendab omandada uusi harjumusi: küsida rohkem küsimusi ja pidada vastu survele kohe nõu anda ning lahendustesse tormata. Nene harjumuste omandamine nõuab kohalolu ja eneseteadlikkust ning ei ole kindlasti lihtsad ellu viia.

 

7 fundamentaalset küsimust

Stanier toob välja seitse fundamentaalset coach’ivat küsimust, mida saab kasutada nii operatiivteemade puhul, üks ühele vestlustes kui ka arenguvestlusel.

  1. Mis teemad sul hetkel laual on? See küsimus on kõige kiirem ja lihtsam viis coaching vestlust alustada. Kui vaja õige pisut suunata, siis võib uurida teemasid käimasolevate projektide, inimestevaheliste suhete või inimest takistavate käitumismustrite osas.
  2. Ja mis veel? Inimese esimene vastus ei ole pea kunagi ainus ega parim vastus. “Ja mis veel” on lihtsaim viis leida uusi võimalusi ja minna sügavamale. Reeglina saab seda küsida 3-5 korda kuniks inimene vastab, et see on kõik. Kõige tähtsam on peale küsimuste küsimist inimest päriselt kuulata (mitte mõelda oma mõtteid või järgmist küsimust).
  3. Mis siin sinu jaoks päris väljakutse on? Keskenduda tuleb peamisele probleemile (juurpõhjusele), mitte esimesele. Coachingul hüppab inimene tihti teemalt teemale ja see küsimus aitab minna tuumale lähemale.
  4. Mida sa päriselt tahad? See küsimus nõuab sul endal vaikusega harjumist. Vaikus loob võimause eneseteadlikksue kasvuks ja uuteks taipamisteks. Inimese sõnakasutust on samuti oluline tähele panna. Tihti kuulen inimesi vastamas, et nad “peavad” midagi tegema. Siis on hea sama küsimust uuesti küsida.
  5. Kuidas mina aidata saan? See on hea küsimus kuna sunnib inimese oma ootuse selgelt väljendama ning takistab coach-il oma lahenduse välja pakkumist.
  6. Kui sa ütled sellele “Jah”, millele sa “Ei” ütled? See küsimus aitab inimesel oma otsustele päriselt pühenduda. Steve Jobs on öelnud: “Selleks, et öelda päevas ühele olulisele asjale “Jah”, tuleb öelda teistele 20-le “Ei””. Mis koosolekutest sa loobud? Millistest suhetest? Mis harjumusi pead muutma?
  7. Mis sulle siit kõige tähtsam oli? See on võimas positiivne viis vestluse lõpetamiseks. Inimesed õpivad kõige paremini siis kui nad meenutavad ja reflekteerivad oma äsjast kogemust.

Eero Sikka
Juhtide Coach

Kui tundub, et coachingust võiks sulle või sinu kolleegile kasu olla, siis võta minuga julgelt ühendust või loe juhtide coachingust lähemalt. Esimene kohtumine on tasuta - eesmärk on aru saada, kas coachingu protsessist võiks sulle kasu olla.

Võta ühendust